Niit ei saa ilma niitmata niiduna kesta – seal hakkab kasvama võsa ja pikapeale saab niidust mets. Niidu mõte inimese jaoks on kariloomadele talvise heina saamine. Aga niidu mõte kiivitajale või rukkiräägule on hoopis teine – niit on nende kodu, seal on nende pesapaik. Talunikud soovivad heina niita jaanipäeva paiku – siis on rohi kõige väärtuslikum. Sel ajal on aga niidul pesitsevatel lindudel ja halljänesel pojad, kes niiduki ette jäädes hukkuvad. Selle vältimiseks tuleks alati niitma hakata heinamaa keskelt äärte suunas – siis on niidu asukatel võimalik tasapisi niiduki eest ära minna. Looduskaitsealustel niitudel valitseb aga varasuvel niitmisrahu, mis kestab tavaliselt 15. juulini.
Mets, kus puud on juba piisavalt vanad, niidetakse samuti kunagi maha, ehkki kirveajastu järgi nimetame me seda ikka metsa raiumiseks. Metsades pesitseb ja kasvatab oma poegi märksa rohkem linnu- ja imetajaliike kui niidul. Ka selle aasta loom mäger ja aastalind rasvatihane on eelkõige metsaliigid. Metsas elavate loomade pesakondade ja kevadiselt pehme metsapinnase säästmiseks on riigimetsades kehtestatud kevadsuvine raierahu. 15. aprillist kuni 15. juunini ei tehta raieid enamikes metsatüüpides. Erandiks on vaid alusmetsata sambliku-, kanarbiku- ja pohlamännikud. See tähendab, et mõned linnuliigid – näiteks hoburästas, öösorr, metskiur jt võivad ikkagi raiete tõttu kannatada saada. Erametsadele sellist piirangut seatud ei ole ja metsaelustiku kaitse on jäetud metsaomaniku südametunnistusele.
Kirjutas Rein Kuresoo
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar