neljapäev, 28. aprill 2016

Väljakutseterikas konnaelu



Kevadisse häälterikkusesse meie ümber annavad oma osa ka talveunest ärkavad kahepaiksed. Pisut sooja kevadist vihma, natuke püsivaid plusskraade ja konnad lähevad liikvele. Kuhu ja miks? Eks ikka pittu, laulma ja paljunema…

Nüansirikkaid ja mitmekesiseid konnakontserte saame nautida aga vaid siis, kui neid konni ikka jätkub ning veel enam: et nad ka oma kontserdipaika, kudemiseks sobilikku veekokku jõuaksid. Ja see teekond oma mõnusasse kodusesse kudemistiiki võib olla pikk, vaevaline, ohtlik ja jääda paljudele ka viimaseks teekonnaks, ilma et laulu, paaritumise ja kudemiseni jõutakski…

Meie 11 kahepaikseliigist on varaseim ja ka üks silmatorkavam rändur rohukonn, kelle massilised kevadränded tavaliselt ka autojuhtidele märkamata ei jää. Rohukonn on ainus meie kahepaiksetest, kes veedab talveune vees, eelistatult voolava veega ojas või jões, kus on suurem lootus, et talvel jäässe ei külmu. Sobilik kudemislomp võib olla talvekorterist kilomeetri kaugusel või kaugemalgi. Ja sageli on nende vahel autotee…

Sama kevadine paljunemistung ajab rohukonnast pisut hiljem tiikide ja järvede ning üleujutatud luhtade ja rannaniidulompide suunas liikvele ka hariliku kärnkonna metsadest ja põlluservadest, vesilikud keldritest ja puujuurte alt, rabakonnad ja tiigikonnad oma talvekorteritest, kõred kiviraunadest.
Kahepaiksete vajadused täisväärtusliku elu elamiseks on üsna suured, kusjuures sageli sobivad erinevatele liikidele erinevad rännuteed, toitumiseks erinevad maismaa-alad ja kudemiseks erinevad veekogud. Vaid rikkalikud ja mitmekesised maastikud koos sobilike veesilmadega tagavad meile nauditavad konnakontserdid, saarmatele, toonekurgedele ja väga-väga paljudele teistele loomadele aga jätkuvalt küllusliku toidulaua. Keerulisel ning ohtlikul rännuajal on abiks ka vabatahtlike pakutud toetus konnade üle tee aitamisel, et pulmaränne ei muutuks surmrändeks rohkem, kui loodus seda ette on näinud. Konnade massiline suremine autorataste all lühikese rändeaja jooksul on mahendatav, kui pisut kiirust maha võtta ja konnadele teed anda…

Kirjutasid Riinu Rannap ja Annelie Ehlvest

neljapäev, 21. aprill 2016

Elu rikkus


Looduse liigirikkus võib maailma eri paigus olla mitmekordselt erinev. Soodsates ilmastikuoludes elab väga palju liike. Liiga kuumad, kuivad või külmad piirkonnad sobivad vähestele. Samas paigas elavate taimede ja loomade vahel kujunevad aegade jooksul üpris keerulised vastastikused suhted ja liikidevaheline tasakaal on pidevas muutumises. Mõne taime- või loomaliigi juurdetulek või väljasuremine võib kõigutada paljusid teisi liike, kes neist sõltuvad, sealhulgas ka inimest. Erinevatele piirkondadele omane loodus on välja kujunenud just liikidevaheliste vastastikuste mõjude kaudu. Kui need suhted on heas tasakaalus, on looduse tervis hea. Samas võib näiteks kliimamuutus kaasa tuua mitmete liikide kadumise ja rikkuda looduslikku tasakaalu. Siis saavad kasvamiseks eelise hoopis teised liigid ja loodus võib selles kohas tundmatuseni muutuda. Liigilist elurikkust tuleb hoida ja säilitada kõikjal.

Kirjutas Mart Jüssi